PÄRN. Millal pärnad õitsevad? Juunis? Kas ikka? Mais? Ammugi mitte. Oleme harjunud, et kevad on puude õitsemise aeg. Pärn rikub reeglit, öitseb hoopis südasuvel, juulikuus, vahel ulatub augustissegi. Hakkame kevadet unustama, suve alguski juba seljataga — maasikate hooaeg möödumas. Aias pöösal hakkavad värvi võtma punased sõstrad — suvi on täies jõus. Ühel ilusal suvepäeval pargis, puiesteel või aias liikudes tunned äkki tuttavat lõhna. Pärnad? Kas nad siis polegi veel õitsenud? Vaatad üles — tõepoolest, pärn alles alustab. Kollased tagasihoidlikud õied on nagu häbelikult peitunud lehtede vahele. Paari päeva jooksul puhkeb neid nii palju, et juba eemalt märkad pärna kollaka varjundiga pidurüüd.

Read More →

Aastaid tagasi vestlesin paari hakkepuidu operaatoriga, meestega sai juttu aetud ja mul oli igasuguseid küsimusi, Üheks oli, mis puid hiid hakkevirnades olete aeg ajalt kohanud, jämedamad ja näha et põlispuud. Vastuseks muu asjade seas oli ka PÄRN! Seda vastust oli mul raske taluda, ma saan aru saar, tamm jne. jah lugesid, neid lastakse samuti südamerahus hakesse. Aga PÄRN, sisuliselt haruldane puu meie maal, kaduv … kuna uusi väga ei istutata.

Read More →

Mida teha lindudega, kes siiski noolivad ja tahavad meie aias rikkalikest andidest osa saada? Kas “loodussõbrana” võõrduda päriselust ja laiutada käsi ja mmmm…. olge lahked värvukesed. Või siiski “looduse kroonina” astuda enda suupoolise kaitseks välja ja tõmmata piir. Aga kustmaalt see piir jookseb? Kas see üleüldse on võimalik? Read More →

Tibude söötur ja söödaküna, kuidas kaitsta tibude siiski kallist ja ‘ei ole laristada’ täissööki. Et valida on, kas mitte lasta hauduma ja/või piirduda kanaema nokaesisega (palju aastaid vaid nii tehtud) või kasutada algnädalal (-tel) siiski boosting (komplekse saavad kõik kätte) täislahendust, mis on veidi efektiivsem ja mulistamisvabam, kuna tibudele (noorlindudele) olen keetnud rasva ja tapamaja jääke aga siis peab olema aega. 

 

Read More →

Viimasel ajal on hakanud aina enam kuuldma seda, et inimeste Google, eriti Facebook konto kaaperdatakse (jäädavalt). St. peab kaaluma, lisaks kasutajanimi/salasõna lahendusele on vajha lisaks turvamoodulit! See on siis kaheastmelist autentimist ja just ÄRI PÕHIST! Seekord siis teemaks Kaheastmeline autentimine ja täpsemalt Google alternetiiv.

Read More →

Mis ja kuidas, kas väikemetsa omanikuna tasub metsa lihtsalt teha, makstes ülestöötamise eest. väljaveo eest, transpordi eest ja mida sa kokkuostjatelt siis tagasi saad? Üks asi on selge, saad turu hetke seisu aga mis on sulle siiski häving, kuna mets kasvab mitu põlve (korralik palgimets) ning pärismaallaste anastamine käib küll vaiksemalt aga siiski ikka edasi! Räägime metsa väärindamisest ja kui seda ei saa teha, võiks kaaluda looduskaitse metsana arvele võtmist! Milleks seda jama edasi teha!
Read More →

Eestis ei ole küll väga palju jõgesid, kuid siiski tuleb ette seda, et teelt väljasõit lõppeb osadel autojuhtidel veekogus. On selleks tiik, kraav, jõgi, järv vm. veesilm. Kuna sellist avalikku statistikat ei leia, siis võib aimata, et selliselt on oma elu lõpetanud kümneid ja kümneid inimesi ainuüksi meie maal, Maailma statistika on igal aastal hukkub sadu inimesi, eriti veekoguderohkel USA-s, Kanadas, Skandinaavias jm. veekoguduserohkel ja rannikualadel. 

Read More →

Pärnaõiemesi – pärnamesi, peetakse eliitmee seguks üle maailma. Pärnad annavad väga ohtralt mett, ega alla ei jää ka vaher, millele võib olla (eril liikide puhul) üsna pikk õitseaeg. Sel aastal avastasin aga et meie tendropargis on kõige võimsam meepuu, Amuuri toomingas, mida mujal maailmas kasvatataksegi kultuurtaimena (lausa istandused) meepuudena. See “võib olla” ka meie mee väga huvitava kõrvalmaitse põhjus. 

Read More →